Artickles in English
TOIMETAJA VEERG
EPIFANIO SOOVITAB
ARHITEKTUURI OLEMUSEST
Vilen Künnapu
NOERDLINGEN
Udo Kultermann
MIS ON TANTS?
Eve Apro, Aharona Israel
HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye
TEATER ON REAALSUS, FILM ON ILLUSIOON
Juhan Ulfsak
MINU VIDEOTEEK
Peeter Simm
MOEST JA ELUST
Reet Ragini Aus
MINU PLAADIKOGU
Holger Loodus
RABA
Leena Torim
EPIFANIO INTERVJUU URSULA LIBLIKASEGA
KULTUSE KORRALDAJAD –
KÕIGEPEALT VALIGE ENDALE JUMAL!
Reiu Tüür
GUY ALLOTTI MAALID
MEESKOND
|
Kultuse korraldajad –
kÕigepealt valige endale jumal!
Sellise motoga esitleb maailma üks juhtivaid kultuurikorralduse teoreetikuid, vanahärra Charles Handy ühte oma paljudest hästimüüvatest raamatutest – “Gods of Management” (”Mäned˛mendi jumalad”). Olles õhinal läbi lugenud kümmekond tema raamatut selgus, et neist kolm on ka eesti keeles välja antud. Raamatut “Kirp ja elevant” käis ta ka oma abikaasaga Viru tänava Apollo raamatukaubamajas ise esitlemas. Olin pea ainuke inimene, keda esitlus huvitas, ning sain seetõttu härraga ka veerand tundi tema teostest kuue silma all (tema asjaajajast abikaasa reisib temaga reeglina koos) vestelda. Minu jaoks oli see piltlikult võrreldav dalai laama või paavsti visiidiga – härra auväärset iga ning positsiooni teadusmaailmas silmas pidades. |
 |
Paradoksaalselt ei leidu peale mainitud teoste ka Eesti raamatukogudes rohkem teavet kultuurikorralduse aine vallast. Mõningate meeldivate eranditega nagu Annuka Jyrämä (Helsinki School of Economics). Ka selle eriala praktikud suhtuvad esialgu teooriatesse teatava reservatsiooniga – see on kinni rohkem andest kui teooria tuupimisest. Tõenäoliselt on tulevik siiski pisut teine, kuna Eesti Muusikaakadeemias ning Tallinna Ülikoolis on peetud tarviliseks avada sellesuunalised magistriõppe erialad ning tõenäoliselt hakkavad nende koolide raamatukogud tulevikus siit lähtuvalt ka vastavat kirjandust sisaldama. Naljaga pooleks kordaksin oma õpetaja Michael Quine`i (London City University) kultuurikorraldusele definitsiooni “management without profit” (sebimine ilma kasu saamata, kuidas vältida kasumit ehk hakkama saamine ilma kasumita). Loomulikult on arvukalt tegevusmustreid, mis omavad vaid lokaalset omapära, kuid mõttemudelid ning filosoofia asetavad selle kõik kuidagi objektiivsemasse raamistusse. Handy jagab kogu kultuurikorralduse nelja antiikjumala vahel – Zeus, Apollo, Dionysos ning Athena. Ta kasutab ära ressursi, mis majandusteooriates on üsna erakorraline – narratiivse mütoloogilise teksti laetus olemasolevate lugudega võimaldab mitmete arhetüüpsete jutustuste ärajätmist, kuna kultuurikorraldajatel on juba reeglina oma eelnev pilt vastavate Olümpose jumalate iseloomust ning käitumismudelitest. Järgnevalt käsitlengi illustreeriva näitena tema mudeleid subjektiivselt vabas kirjelduses. Bütsantsi juurtega kolhoosiesimehe mudel seostub koleerilise peajumal Zeusiga. Spontaanse välgukiirusega liiguvad etteaimamatud ideed kiirelt oma lihtsaimate maaühendusteni. Ühelt poolt on haritud alluval Zeusi juures raske töötada. Teisalt on Zeusi tüüpi ametimeestega suhtlus viljakas näiteks sponsorluse aspektist vaadates – Zeus tegeleb kõige parema meelega metseenlusega ning tunneb siirast rõõmu suhtlusest sõber Dionysosega. Zeusi tüüpi juhid sobivad hästi dünaamiliselt arenevaid suuri kontserne, tehaseid jne juhtima. Selle juhtimisstiili suurim pluss on kiirus, nõrkusena tuleks käsitleda otsuste suhtelist ebatäpsust. Ülikoolis õpetatakse reeglina inimesi kaaluma oma otsuseid sarnaselt valgusejumal Apolloga. Suurim hulk Apollosid suhtleb flegmaatiliselt kõiksugu riigiaparaatides, nõukogudes, fondides jne ning reeglina kirjalikult ehk A4 formaadis ning teavad täpselt, mida ja kuidas peab tegema. Suured ülikoolid jms institutsioonid arenevad kõige korrapärasemalt ning täpsemalt just Apollo vaimliste targutuste toel – samas on see juhtimisstiil aeglane ning sobimatu millegi uue loomiseks või hoogsaks väljaarendamiseks.
Kui kuri Zeus on silmapiirilt kadunud, astub platsi teine üsna dünaamiline jumal – melanhoolne Dionysos. Dionysosel on alati energiakulu suurem kui mistahes muul juhtimistüübil. Kunstniku elukutsega seostub vabadus ning keskmisest suurem egoism, mis harmoneeruvad hästi Dionysose elustiiliga. Seega, mis puudutab väikeettevõtjaid ning üksiküritajaid, keda ei kammitse Apollo või Zeus, on just see kõige lihtsam meetod majandamiseks. Apollo vähese mõju tõttu on see meil kultuurisfääris peale kurjade Zeuside väljanaermist üks populaarsemaid majandusmudeleid kultuurisektoris. Dionysos sobib dünaamilistel arenguperioodidel ning olemuselt lihtsate struktuuride haldamiseks kõige paremini.
Haritud inimesed, kes siirduvad erasektorisse, armastavad reeglina sangviinilisel ratsionaalsusel ning usaldusel põhinevat Athena mudelit.
Meie piirkonna edukaim suurettevõte Nokia kasutab oma struktuuris just sarnast detsentraliseeritud võrgustikul põhinevat juhtimismudelit. Ka näiteks disainerid ning arhitektid kasutavad oma büroodes reeglina seda toimemudelit. Samas ei ole Athena eriti helde metseenluses, kuna kasutab hea meelega ise kõik oma ressursid ökonoomselt ning oskuslikult ära.
Loomulikult tuleb reaalsuses flirtida mitmete jumalatega ning selle mõistmiseks on Handy tõdemused ja elutarkus heaks teejuhiseks Apollo-mõjulisest ülikoolist välja astunud tudengile. Jumalaile meeldib, kui neid kõnetatakse keeles, mida nad mõistavad, ning enamik neist on õpitavad. Õige mudeli kasutamises õiges aegruumis võiks ollagi antud mõtteharjutuse essents. Eriti põnev on muidugi veel üldisemate protsesside jälgimine – näiteks Zeusi ja Dionysose revolutsiooniline ning Athena ja Apollo evolutsiooniline olemus. See annab võimaluse heita hetkeks kõrvalpilk oma harjunud rollikäitumisele ning pääsukese kombel taeva all hõljudes ülalt all labürindis jalutavaid minotaurusi vaadelda.
Reiu Tüür
Reiu Tüür
on kunstnik ja Tallinna Kunstihoone juhataja. Ta on Londoni Linnaülikooli kultuurikorralduse magister.
|