Maalimine ei ole intellektuaalne, vaid intuitiivne tegevus.
Christian Schad
Austatud daamid ja härrased, teie ees lebab Epifanio 15. number.
Läti ajakirjanik Laura Brokane, kes tegi intervjuu seoses minu maalinäitusega Riias, mainis muuhulgas, et Epifanios on vähe visuaalset kunsti võrreldes teiste kultuurivaldkondadega. Ma ei ole selle arvamusega nõus. Proovin saavutada erinevate kunstide vahel tasakaalu. Kuid olgu selles numbris pisut rohkem kujutavat kunsti, eriti kõikide kunstide kuningat Isand Maalikunsti. Lätlaselt Andris Vitolinšilt on siin mitmeid maale majanduskriisi tõttu poolelijäetud majadest Riias, mida ta ise kutsub "Unelmate majadeks". Noor Tallinna maalija Kristi Kongi avab lugejale, mis on tema värviküllaste ja paljuski ruumist inspireeritud piltide taga. Harry Pye tutvustab oma uues Londoni postkaardis mõttekaaslase Jasper Joffega tehtud maalinäitust "Joffe et Pye" ja enda kureeritud väljapanekut "Four by Four (Part 2)", mis koosneb inglaste Tom Pounderi, Emma Colemani, Aleksandra Wojciki ja Edward Toddi erinevates tehnikates tehtud taiestest, millest kriitikud Sarah Thacker, Boyle N Shaw, Alex Chappel ja Georgia Anderson kirjutasid igaüks 444 sõna. Allakirjutanult on mõned uued portreemaalid mainitud Riia näituselt "Minu lemmikud" galeriis 21 – absurdikirjanik Daniil Harms raamatupoe Dom Knigi rõdul 1930ndate Piiteris vaatamas Nevski prospektile, brasiilia arhitekt Oscar Niemeyer mõtisklemas oma projekteeritud Rio de Janeiro Moodsa Kunsti Muuseumi ees ja popkunsti mõjutanud inglannast arhitekt Alison Smithson tühermaal. Eve Arpo filosofeerib kunsti olemuse üle ja leiab õigustatult, et kunstnik on vaid Vahendav Toruke, mitte Suur Autor. Muusikateadlane Saale Kareda kirjutab ehtekunstirühmituse "Õhuloss" näitusest Tallinna alumises tuletornis läbi kvantfüüsika ja nähtamatu kunsti prisma. Silver Soelt ja Vilen Künnapult on selles numbris boheemlaslik ananassikujuline tornhostel, mis on kavandatud Barcelona vanalinna Richard Meieri Moodsa Kunsti Muuseum kõrvale. Kunsti- ja filmimetseen Indrek Kasela kirjutab oma pea olematust filmikogust ja lisab sõpradele väikese soovidenimekirja, mida ta tahaks tulevikus oma kogus näha. Vene laste- ja lapsemeelsete kirjanik Artur Givargizov, keda on põhjusega peetud tänapäeva Daniil Harmsiks, pajatab lõbusatest juhtumitest kuningate ja nende lähedastega.
"Kui mäletan või kuulen head lugu, hakkan naerma ja hiljem panen selle maalikeelde. Samamoodi teen unenägudega. Kui ärkan neist, hakkan koheselt oma lugu maalima enne kui selle unustan... kõik mu pildid on unenäod," ütles kord Uganda maalikunstnik Jak Katarikawe.