TOIMETAJA VEERG
EPIFANIO SOOVITAB
MINU FILMIKOGU
Peeter Unt
MINU RAAMATUKOGU
Laura Põld
INIMENE JA RUUM
Polina
Tšerkassova
MUINASJUTT SELLEST, KUIDAS MUSTLASED MAAILMA LAIALI LÄKSID
Polina
Tšerkassova
MUINASJUTT MUSTLASTE PULMADEST
Polina
Tšerkassova
ÕPETAMISE MÜSTEERIUM
Vilen Künnapu
RUUMIST JA RUUMILISUSEST
Maija Rudovska
HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye
SINU BETOONKUPLITE ALL, MU LINN
Jan Kaus
VAREMETE AKADEEMIA
Marco Casagrande
SENTIMENTAL JOURNEY HOME
Kadri Mälk
ROHTMAA SERVAL
Mehis Heinsaar
SIVTSEV VRAŽEK. PÕIKTÄNAV
Andrei Ivanov
MEESKOND |
Kunsti ülesanne on edendada evolutsiooni, julgustada vaimu, vaadata kõrvalt sotsiaalseid muutusi, kutsuda esile positiivseid energiaid, ergutada meeli ja meelelisust, lepitada mõistust ja instinkti, otsida võimalusi ning kummutada klišeesid ja eelarvamusi.
Pipillotti Rist
Armas lehelugeja, Su ees lebab Epifanio neljateistkümnes number, mille läbiv teema on Ruum me ümber. Teemat on käsitlenud väga erinevate erialade esindajad.
Antropoloog Polina Tšerkassova uurib põlisrahvaste, eriti mustlaste suhet ruumi. Tema kuulas ära ja pani kirja ka mustlasmuinasjutud, kus erinevalt teiste maade muinalugudest ei pöörduta lõpus õnnelikuna tagasi koju, vaid kihutatakse põnevilsilmi "tundmatutele uutele jahimaadele". Kunstiteadlane Maija Rudovska kirjeldab nelja Norra kunstniku ja ühe Saksa arhitekti väga erineva tunnetusega ruumilisi objekte. Harry Pye annab nõu, kuidas "vaene mees" saab praegusel keerulisel ajal teha ise oma Tate Moderni. Jan Kaus saab inspiratsiooni Arne Maasiku ürgsetest vesilennukiangaaride fotodest Tallinna selja taga. Rõõm kuulda, et selleks suveks restaureeritakse see pea sajandivanune metafüüsiline maailmaime Euroopa Kultuuripealinna programmi raames Eesti Meremuuseumi tellimusel.
Vilen Künnapu kirjutab oma 15-aastasest loomingulisest õpetamiskogemusest Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja toob välja põnevaimad üliõpilastööd. Marco Casagrande loob pildi enda algatusel rajatud Varemete Akadeemia nimelisest alternatiivarhitektuurikoolist Taipeis, mille taaskasutusprintsiibil põhinevas paindlikus süsteemis on segunenud valdkonnad arhitektuurist jõeinseneriteaduseni, kujutavast kunstist aianduseni, sotsioloogiast tsirkuseni.
Ehtekunstnik Kadri Mälk meenutab positiivseid ruumimälestusi lapsepõlvest kaasajani, mis aktiviseerisid tema erinevaid meeli, eriti lõhnataju. Eestivene kirjanik Andrei Ivanov kirjeldab üht nukrameelset Taani tütarlast, kes talle meenus, kui ta põrkus vastu hoopis üht teist nukrameelset tütarlast Višnevski salvi järele lõhnaval Sivtsev Vražeki põiktänaval Moskvas. India maakunstnik Subodh Kerkarilt on ära toodud üks tema viimaseid töid, maailma ühtsust sümboliseeriv Maakauss Anjuna rannas Goas. Kõrval rubriigis soovitan "Seitsme ajatu plaadi" all ameerika folklauljatar Linda Perhacsi plaati "Parallelograms" (1970). Lauljatar meenutab taasväljaantud albumi vahelehel, et psühhedeelne nimilugu anti talle Californias öisel Ventura kiirteel autoga kimades. Ta nägi ühel hetkel keeruka kompositsiooniga lugu selgelt 3-dimensioonilise heliskulptuurina ning visandas selle heli, valguse, värvi ja vormi harmoonia paberile.
Milline on Sinu viimane meeliköitev ruumielamus, armas lehelugeja?
August Künnapu / toimetaja
Foto: Christian Edlinger |