Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU RAAMATUKOGU
Andreas Trossek

INDIA JOONISTUSED
Vilen Künnapu

INTERVJUU SHIRISH BERIGA
August Künnapu, Vilen Künnapu

SHIRISH BERI LUULETUSED

MILLINE KUNST MULLE KORDA LÄHEB
Kaido Ole

KUNSTNIKUKS OLEMINE
Andres Tolts

TEATRIELAMUS
Jaan Elken

JUMALIKU SEEMNE TEMPEL
Jaan Kuusemets

RAIMOND KUKUMAA ARMASTUSED
Mehis Heinsaar

RESOTSIALISEERUMINE
Andrus Elbing

8 KOGUTUD KÄITUMIST
Mart Aas

MEESKOND

Jumaliku seemne tempel

Templi projekteerimisel on lähtutud esmasest visioonist, unenäost, mida nägin kohe semestri alguses pärast esimest konsultatsiooni. Unenägu Linnahalli juures kõrguvast päevalilleseemet meenutavast poolviltusest hoonest oli nii pikk, reaalne ning poolenisti kontrollitud, et jõudsin une nägemise ajal mõelda ja katsetada isegi erinevaid potentsiaalseid projekteerimise vahendeid. (Maya ja Revit) ning juurelda taolise hoone ehitamise tehniliste võimaluste üle.

Kui enamike varasemate projektide puhul olen üritanud saavutada tasakaalustatud koostööd ühelt poolt intuitsiooni, fantaasia ja tundliku mängulisuse ning teiselt poolt mõistuse, ratsionaalsuse, pragmaatilisuse ja funktsionaalsuse vahel, siis antud projektis andsin vabad käed intuitsioonile ning "juhuslike" impulsside suunavusele. Vahepeal oli päris raske eirata enda mõistuse argumenteeritud arvamust ning kohati lausa sarkastilisi kommentaare. Prof. Künnapu julgustamisel ning temalt saadud impulsside toel töötasin aga esialgse visiooni kallal edasi. Töö ja otsingute käigus leidis tempel endale ka uue asukoha, mis jääb natuke eemale algselt etteantust.

Templi põhimahuks on 110 m kõrgune ning poolviltu asetsev seemnekujuline suures osas tühi vorm, mille tipp on klaasist ning välisseinas asetsevad spiraalselt ülevalt alla akende read. Templisse viib 111 m pikk poolhämar maa-alune galeriitunnel. Tunneli laes asetsevad reas 7 m vahedega valgusšahtid. Tunneli vasakus seinas kunstiliselt kujutatud kollaaž püsiekspositsioon kõigi maailma uskude ja religioonide ajaloost ning peamistest kujunditest. Kogu väljapanek on tagant valgustatud paanidel ning võimalikult efektne, lihtsasti jälgitav ja vaheldusrikas.

Tunnel lõppeb templi all asuvas ruumis, kust viib lai kaartrepp heledasse tohutu kõrgesse ja avarasse templisse. Templi seinad on seestpoolt valged või kerge tooniga. Templi tipp on klaasist ning sealt paistab ja kumab templisse loomulikku valgust. Pimedaks ajaks on templi tippu ja mujale paigaldatud hoolikalt valitud ja installeeritud lisavalgustus. Templi põrand on soojendusega ning kaetud poleeritud roosa graniidi plaatidega. Templi peasaal on igapäevaselt tühi ilma täiendava mööbli ja atribuutikata.

Soovi korral on aga võimalik templi peasaalis läbi viia seminare ja teenistusi. Sellisteks puhkudeks tuuakse keldrikorruse laost lahtikäivad kerged toolid ning riputatakse saali kohale spetsiaalsed akustilised paneelid. Templi orgaaniline ja tundlik vorm ning tühja ruumi tohutu kõrgus ja avarus koostöös loomuliku valguse dünaamikaga avaldaks selles viibivale inimesele suurt psüühilist ja spirituaalset mõju. Hoone kuju, kõrguse, kaldenurga ning asukoha leidmisel on intuitiivselt püütud panna tempel tööle ka energeetilise kanalina ning generaatorina suurema piirkonna jaoks, mis hõlmab enda alla ka Helsingit. Igapäevaselt on võimalik istuda ja mediteerida soojendusega põrandal (vesisoojus). Templi suurde saali on võimalik siseneda ka suurest kahepoolsest uksest, mis asub trepi vahetus läheduses.

Templi abiruumid (kohvik, pood, tualetid, laod, tehnilised ruumid jne) asuvad otse templi all keldrikorrusel ning galeriitunneli alguses peasissepääsu juures. Templi ümber ja galeriitunneli peal on maapinda tõstetud kuni 4 meetrit. Templi kütmiseks kasutatakse põranda vesikütet, mis saab oma võimsuse lähedusse merepõhja paigaldatud maa(vesi)kütte torustikust.

Jaan Kuusemets