Aleksejs Naumovs on suur läti maalikunstnik. Oma stiililt on ta realist, maalib ainult natuurist, tunnetab suurepäraselt koha vaimu ja ehitiste olemust. Ka loodusega on tal otsekontakt. Tema pildid on heas mõttes vanamoodsad – nagu läti kunst tervikuna. XX sajand oleks justkui vahelt ära jäänud. Ja see teebki ta originaalseks. Naumovsit ei huvita, mis elevant temast arvab. Ta ise ongi elevant. Ta meenutab suuri XIX sajandi lõpu kunstnikke Kuindžit, Levitani, Van Goghi ja Gauguini. Tõeline kunstnik hoolib ainult kunstist – naised, raha ja mugavused on teisejärgulised probleemid.

Aleksejs Naumovs maalimas Buranos

AN on mu hea sõber. Oleme koos maalinud itaalia saarel nimega Burano. Seal õppisin teda hästi tundma. Kergus, millega Naumovsi tööd natuurist valmivad on hämmastav. Ja värvid – need on puhtad ja säravad. Erilise tähenduse tema töödes saavutavad roosa, punane ja türkiis, mille abil tekitatakse mingi maagiline keemia või täpsemalt öeldes alkeemia. Suurele kunstnikule omaselt on A veidi hoolimatu kõige suhtes, samas soe ja viisakas. Läti kultuurimaastikul on tal tähtis koht – Kunstiakadeemia kauaaegne rektor, professor, mõeldamatute kodu- ja välismaiste preemiate laureaat. Kuid ka selliste asjade suhtes on ta ükskõikne kasutades venekeelset väljendit „pofig“. Esitame siinkohal AN-le mõned küsimused.

Vilen Künnapu
Kunstnik ja arhitekt
instagram.com/vilenkunnapu
vilenkunnapu.pri.ee

Aleksejs, räägi palun oma kunstilisest meetodist ja käekirjast.

See on keeruline küsimus, aga ma proovin. Ma maalin ainult natuurist. Valin väga põhjalikult kohti. Vahel sõidan 1000 km enne kui õige koha leian. Loodusliku või arhitektuurse. Maalin suuri formaate – 1 x 1 m, 1 x 2 m, isegi 2 x 3 m. Natuurist maalimine on mulle kui performance koos kõigega, mis sinna juurde kuulub. Maalin spontaanselt, intuitiivselt. Värv võib ise olla süžee. Burano, Potomac River, Püreneede linnad – need kohad pakuvad oma meeleolusid, sagedust. Võtan motiivi läbi enda, tekib minu nägemus, kood sel hetkel. Maalin kiiresti ja pärast parandusi ei tee. Praegu olen Lõuna-Prantsusmaa linnas Canet-en-Roussillonis, kus maalin ja teen nendest töödest näituse.

Kes on sinu lemmikud nii kodu– kui välismaal?

Lemmikud muutuvad, mõned jäävad. Mulle meeldib värv ja seega Vlaminck, Derain, Matisse, Dufy. Ning märksõnad spontaanne maal. Kui valgus on tugev, võib teda veel tugevamaks muuta. Käisin just linnas nimega Collioure, kus tekkis fovism. Lisaks mainitutele käisid seal ka Picasso ja Signac. Renessanss meeldib. Punased, rohelised, kollased, sinised toonid. Pietro del Francesco, Giotto jt. Läti kunstnikest meeldivad Valters, Ubans, Purvitis, Skulme, Strunke.

Miks sa maalid ainult natuurist?

Noorena maalisin portreesid ja maastikke. Tundsin, et nii peab. Võin maalida väljas ükskõik kus. Tekib vaba tunne. Maalin läbi enda. Looduses on palju elemente. Ma näen seal eelkõige värvi, valgust ja varju. Canet’ linnas on majad punased, varjud muutuvad ruttu – on vaja maalida kiiresti. Kompositsioon on kohe paigas. Alusjoonistust ma ei tee, eskiise ei maali.

Milline on sinu suhe arhitektuuriga?

Mulle meeldib arhitektuur väga. Mulle meeldib sinu Tigutorn (koos Ain Padrikuga – toim) Tartus. Seal on spiraal, kosmos, ühesõnaga kõik. Itaalias, Prantsusmaal, Lätis on see arhitektuur, mida ma maalin. Vahel võib valguse ja varju mäng anda sürreaalse tulemuse. Vahel maalin arhitektuuri meelega valesti. Inimene osaleb maalis, kuid ta on minu selja taga ja vaatab samuti pilti. Vahel harva satub mõni väike figuur pildile, tihedamini kass või koer. Atmosfäär on tähtis. Sarm ja mõistatuslikkus. Koha vaim tuleb kinni püüda. Ka metafüüsika meeldib. Pikad varjud, teen nad vahel veelgi pikemaks ja tugevamaks. Vahel teen midagi valesti. Murran perspektiivi. Tähtis on arhitektuuri organiseerimine. Mastaapi võib ka muuta. Meeldivad de Chirico, futuristid Boccioni, Carra, Marinetti. Ka vene lutšistid meeldivad.

Aleksejs Naumovs. Collioure
Akrüül lõuendil, 50 x 70 cm, 2021

Mida sa arvad Ida-Euroopast, milline koht seal on Lätil? Kas lääne kultuur on mandumas?

Ida-Euroopas on maalikunst elus. Siin on naiivsust ja südamlikkust. Ka Lätis on teatav neitsilikkus säilinud. Olles praegu Prantsusmaal märkan siinses kunstis teatavat küünilisust, eitust ja pessimismi. Kunstimessidel ei ole peaaegu üldse maalikunsti. Oma näitusega olen siin üsna erandlik nähtus. Hiljuti käisin Kasahhis ja Usbekistanis. Vot seal oli jõud, avatus ja naiivsus heas mõttes.

Käisime sinuga koos Veneetsia kunstibiennaalil Kasahstani paviljonis. Seal oli palju müstikat ja maagiat. Mulle meeldivad veel Kasahhi bänd A-Studio ja Fosteri projekteeritud hiigelsuur energiatorn. Kas seal on midagi veel huvitavat?

Neil on häid filme, maalikunstnikke, muusikat ja kõike muud. Atmosfäär ja energia on head. Arvan, et ida energia toidabki uusi nähtusi terves ilmas. Päike tõusebki idast.