EPIFANIO 8

V.K.: Sa elad Hiinas. Kuidas on sealne elu?
C.T.-N.: Hiina on ideaalne koht inimolendite mõistmiseks. Kohas, kus elab palju rahvast, on hea inimeste elust aru saada. Vähese rahvastikuga väikeriigis on probleemid hoopis erinevad. Hiinlaste mured toovad hästi esile inimese olemuse. See aga aitab edendada arhitektuuri.

V.K.: Oleme sinuga rääkinud, et maailma arhitektuur liigub spirituaalsuse suunas, nagu see on tuhandeid aastaid olnud. Kuidas suhtud vaimsusesse, traditsioonidesse ja linnaakupunktuuri (linna energiate elustamine iidsel nõelravi printsiibil – toim)?
C.T.-N.: Minu jaoks on asi lihtne. Muutused viivad tagasi normaalseisundi juurde. Ma ei pea silmas traditsioone, vaid sidet loodusega. Seda võib nimetada vaimsuseks või kultuuriks või millekski kolmandaks.

Chi Ti-Nan. Jengi stuudio ja elamu.
Makett, Kaoshiung, Taiwan, 1995.

V.K.: Usud sa Jumalasse või Kõrgemasse Jõudu? Või millesse sa usud?
C.T.-N.: Maailmas eskisteerivad vaimud – head vaimud ja halvad vaimud. Mõned head vaimud võivad olla osa Jumalast ja halvad vaimud kummitada. Kogu lugu.

V.K.: Usud sa taassündi?
C.T.-N.: Ma ei ole selles kindel, kuid see võib olemas olla. Reinkarnatsioon on religioosne viis kontrollida pärandit.

Chi Ti-Nan. Suur seinaprojekt. 1. Shengzeni Arhitektuuribiennaal, Hiina, 2005.

V.K.: Me rääkisime täna lõunasöögilauas traditsiooni-lisest meditsiinist ja nn modernistlikust medikamendikesksest arstiteadusest. Inimesed on väsinud ka kunsti- ja arhitektuuritablettide neelamisest, me tahame midagi muud iidsete aegade vaimus. Kui suur on sinu arvates kunstnike, arhitektide ja õpetajate arv, kes liiguvad uues suunas? Palun kommenteeri muudatusi kultuuris, teaduses ja meditisiinis.
C.T.-N.: Tegelikult see suund ei ole kuhugile kadunud. Lihtsalt tuleks seda rohkem ja teadlikumalt tulevikus ellu viia.

V.K.: Marco Casagrande (Soome kunstnik-arhitekt ja Tamkangi Ülikooli arkitektuuriprofessor Danshuis Taivanis – toim) ütles kord: “Tundlikkuse diktaatorlus on alanud”. Ka sina mõjud revolutsionäärina oma maoistlike loosungitega “Tulevikupaviljonis” (vt näituse kohta kuraator Marco Casagrande artiklit Epifanios 3/2006 – toim) Kaohsiungis Taivani Disaini Expol 2005.
C.T.-N.: Inimesed suudavad kiiremini muutusi esile tuua selles suunas tegutsedes.

V.K.: Millised on su muljed Tallinna arhitektuurist?
C.T.-N.: Tallinna arhitektuur on omamoodi tugev. Ma näen, et kohalikud arhitektid püüavad midagi ette võtta. See ei ole sugugi tavaline nähtus maailmas. Näiteks jäi mulle silma valge gooti maja (arhitektuuribüroo “Kosmos” Rotermanni hoonetekompleks – toim). Siin on tunda arhitektide tahet midagi luua. Teie Metodistikiriku juures meeldis mulle torn ja vertikaaltelg tähtedeni – idee, mida rakendasite ka oma Arktikakeskuses Soomes. See on vana idee, mida keegi ei ole varem arhitektuuris kasutanud.

Chi Ti-Nan, Chang Yung-Ho, Tan Kay Ngee.
Installatsioon Chi allkirjaga. Ker Da Ker Xiao näitus,
Arhitektuuriassotsiatsiooni Galerii, London, 1998.

Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite mikrourbanismi workshop. Juhendaja: Chi Ti-Nan. Tallinna Linnahall, 2007.

V.K.: Milline on su värske pilk Eestile ja eestlastele? Kas oleme segu lääne ülbusest ja idamaisest mõttepuhtusest?
C.T.-N.: Näiteks Tallinna Tehnikakõrgkooli (Chi pidas kooli arhitektuuritundengitele nädalase workshopi novembris 2007 – toim) tudengid on väga erinevad. Nad ei kuula sind alati. Hiinas kuulavad üliõpilased sind reeglina – nad ei pruugi nõustuda, kuid nad kuulavad sind. Eesti tudengitel paistab rohkem iseseisvat mõtlemist olevat.

V.K.: Äkki sa tahad midagi minult küsida?
C.T.-N.: Palun räägi “šamaani” mõistest.

V.K.: Šamaan on sensitiivne inimene, kes oskab ravida. Ta on justkui doktor, kes võib ette näha ka erinevaid olukordi, ilma jne. Ma isiklikult eelistan preestreid, kes omavad otseühendust Jumalaga. Nad on justkui torud inimese ja Jumala vahel.
C.T.-N.: Kuid šamaanid on ju ka.
V.K.: Šamaanid on rohkem praktilise meelega. Arhitektid võivad ka mõnikord sarnaselt šamaanidele ja preestritele kosmilist energiat ehitistesse tuua. Louis Kahn on parim näide.

V.K.: Räägime lõpetuseks ilmast. Milline on ilm Pekingis, milline on ilm Bergenis (Chi on Bergeni arhitektuurikoolis Norras külalisprofessor - toim), milline on ilm Tallinnas?
C.T.-N.: Pekingis on väga kuiv, mõnikord väga tuuline. Bergenis sajab päris tihti. Tallinnas on täitsa mõnus ilm. See on hea energiaga linn.

Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite mikrourbanismi workshop. Juhendaja: Chi Ti-Nan. Tallinna Linnahall, 2007.

Chi Ti-Nan

Sündinud 1957 Taivanis. Õppinud arhitektuuri esmalt Taivanis Tunghai ülikoolis ja hiljem USA-s Yale’i ülikoolis (muuseas ka elava klassiku Frank Gehry juures). 1993 asutas Taivanis oma büroo Chi’s Workshop ja 2004 Pekingis firma Chi Ti-Nan Architects. Chi Ti-Nani peetakse üheks Aasia innovaatilisemaks arhitektiks. Tema projektid hõlmavad kultuuriasutusi, avalikke väljakuid, elu- ja ärihooneid ning ka linnaplaneerimist, linnakujun-dust ja sisekujundust. Chi on nõustanud teiste seas linnasid Nanjingi ja Shenzheni Hiinas, Kolhapuri Indias, Brüsselit Belgias, Pittsburghi USA-s ja Liverpooli Inglismaal. 1999. aastast juhib ta üle maailma nime Urban Flashes alla koondatud töötube, kus otsitakse uusi perspektiive linnade arengule. Ta on õpetanud Tunghai ülikoolis, New Yorgi osariigi Buffalo ülikoolis, Sinhgadi kolledži Indias ja on praegugi külalisõppejõud Bergeni arhitektuurikoolis.

Vaata ka www.chitinan.net ja www.microurbanism.net.