EPIFANIO 5

Kirjutan treeninglaagrist Tallinna lähistelt. Treenin noogutajalihast, mis asub kusagil kuklapiirkonnas. Ilma selle lihaseta Tallinnas läbi ei löö. Selle abil saab jaatava noogutuse märgiks pead üles-alla liigutada. Kui see lihas on nõtke, paindlik, aktiivne ja tugev, siis on läbilöök kindel. Mul on see loll asi, et noogutajalihas ei aktiveeru õigel hetkel – on veel liiga aeglane ja liikumise amplituud on väike. Pea vaatab tuimalt otse, kuigi saan aru küll, et olukord nõuaks nüüd kiiret ja korduvat noogutust. Selle ajaga, kui ma lõpuks noogutada saan, teevad selle ala meistrid kuni 6000 noogutust!

Noogutuse järele on nõudlus tänapäeval suur ning see trend on tõusev. Noogutajalihas peab töötama automaatselt, mõtlemata, „nagu õlitatud sälk“ – armastan ikka seda tuntud väljendit kasutada. Noogutuses peab osalema ainult Suur Noogutajalihas ja ainult tema! Pea peab noogutuse ajal olema täiesti tühi, mõtlemine välja lülitatud. Suured meistrid nimetavad seda „noogutus-tühiolekuks, täielikuks ühtesulamiseks noogutatava objektiga või subjektiga“. See on umbes nagu jaapani suusahüppad, kes sooritavad hüppeid nii, et „saavad hüppega üheks“. Nende hüpped kestavad kaunilt ja kaua. Minusugused algajad, kel kael jäigem ja aeglasem, peavad end selleks eraldi treenima. Üldiselt peaks olema see treenitav, kuigi päris loodusliku ande vastu ei saa ilmselt ka selles vallas. Aga püüan end parandada neid lihaseid treenides.

Mõned harjutused:

1. Oled peegli ees ja enne kui su silmad pilkuda kavatsevad, teed kiiresti kolm noogutust, öeldes samal ajal endale silma vaadates „ja-ja-ja“. See harjutus annab ka eneseusku. Lihased muutuvad paari nädalase treenimise järel nõtkeks ja kiireks. Tavaelus tähendab see juba nii mõndagi.

2. Oled metsas ja otsid välja puu, mille otsas on metstuvi. Noogutad talle niikaua kui ta puu otsast alla kukub. See harjutus on edasijõudnutele ja selle mõte mulle endale praegu veel mõistetamatu.

3. Sõidad Maardusse, mida peetakse millegipärast Eesti noogutuspealinnaks. Jälgid inimesi. Suhtled nendega. Saad sõbraks, kui see sulle kasulik on.

Siit jõuame teise teemani: kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi? Vastused on lihtsad. Sõpru saad võita nii, et teed näo, et oled sõber ja kui oled temalt sulle kasuliku kätte saanud, keerad selja. Ja ongi sõber võidetud. Kuidas mõjutada inimesi? Selleks on vaja inimestega vestelda, noogutada aeg-ajalt nagu kuulaksid neid ning samal ajal mõttes kalkuleerida välja need kohad, kus sul temast kasu võiks olla. Nende kasulike teemadega tuleb siis töötada, et sealt sulle nodi ja muud kasulikku sisse hakkaks tulema. Nimeta end sõbraks – ja see töötab. Ning kui need kasulikud teemad – ütleme siis allikad või kaevud – on tühjaks ammutatud, siis liigu järgmise inimese juurde. See meenutab pisut ringtantsu, aga tegelikult ei ole seda. Tegelikult on see Tallinn 2006.

Sorry. On treeninguaeg, pean nüüd lõpetama. Muide – näen praegu aknast mingit vanameest ja vanamutti, kes omavahel naerdes vestlevad. Tundub, et nad kaifivad seda vestlust. Aga mis kasu neil sellest kõigest on? Ei saa neist aru. Aega pole. Lähen nüüd trenni.

Kõike kasulikku!

Nato Lumi,
Ilmakriitik

boheemland@gmail.com