 |
|
|
MINU PLAADIKOGU HARRY PYE POSTKAART LONDONIST TULEVIKUPAVILJON KOHTUMISED JÕUGA ROBERT COLESCOTT MIS TEEB FILMIST VÄGA HEA FILMI? ILMA KRIITIKA ASTRAHAN HULL SAKSLANE |
Minu herbaarium. pÕdrakanep Chamaenerion angustifolium on sihvakas – pikkust kuni poolteist meetrit –, silmapaistvalt kärtsroosade õitega. Mulle on ta alati tundunud vähemalt sama majesteetlik kui kuningate lill liilia. Elukohavaliku poolest on ta siiski pigem hulkur. Põdrakanep asustab sageli inimese poolt muudetud maastikke – raiesmikke, põlendikke, metsasihte, kraavikaldaid, teepervi. Võibolla soovib ta inimestega sõbruneda või hoopis meie poolt maastikusse tekitatud arme ravida? Põdrakanepit hüütakse suveküünlaks (inglise keeles fireweed), õisiku punane leek põleb suvekuudel. Venelased on taimele nimeks pannud ivantšai. Ahtaleheline põdrakanep on teiste elusolendite suhtes heatahtlikult meelestatud. Oma lehtede ja õitega suudab ta väidetavalt ravida 99 haigust. Juur on rikas tärklise ja suhkrute poolest ning teda võib kuuldavasti valmistada sarnaselt kartuliga. Seemned sisaldavad 45% õli. Varre tugevatest kiududest võib punuda nööri. Ühesõnaga erakordselt praktiline taim. Põdrakanepit olen ohtralt leidnud Tallinnaski – Paljassaarel, Tondi rabas, Balti jaamas. Kindlasti on tulnud ta siia oma abi pakkuma. See hea, ilus, vähenõudlik ja abivalmis lill tuleks avasüli vastu võtta, lasta tal vohada roosade tuules lainetavate väljadena kõikjal, kus vähegi üleliigset ruumi – tühermaadel, majakatustel ja pargiservades.
Leena Torim on Mähel elav arhitekt. |
Leena Torim