Cesare Borgia ratsutab läbi oru
imeilusa rahuliku ajatu oru
hertsogi hobuse kiirusega igaveseks lendavad mööda
hubased majad
kirikud
aiad
ja palverändajad
siin kasvatatakse lapsi
mängitakse Shakespeare'i
loetakse jaapani muinasjutte
vaadatakse vanu filme komissar Maigret'st
lahkutakse tunniks ja kohtutakse sadadeks aastateks
ning pärast mistahes lõppu
pannakse mitte punkt
vaid mõttekriips –
kuid riik
kuid sõda
kuid püha vajadus karikas põhjani juua
välistavad võimaluse peatuda
ja öelda:
mille kuradi jaoks?
ja sest ajast saati
kesk Antarktika jääd või Kuu mägesid
olgu reisisihiks Aldebaran või Alkor
olgu peekris vein või klaasis vesi
see org
imeilus rahulik ajatu org
ratsutab läbi Cesare Borgia
igavesti
Time Travelling Clock
Mul on piparmündinäts itaalia restoranist,
kus sõime veneetsia hüvastijätupitsat,
ja kaks-kolm kurba imet käises,
ja kellakujuline ajamasin,
mis tiksub südames.
Ma võin kanduda kohe meie ühisesse minevikku,
näiteks: sa jood hõõgveini ja muigad;
või: oleme koos paduvihma all;
või: sa vaikid ja su silmades
näen uut taevast.
Ma võin, aga tagasi tulles saab meie helgest Present Continuous'est
kohe Past Perfect; siis pigem ma lendan meie Future
(Jumalat arvestamata) Indefinite'isse
kellakujulisel ajamasinal,
mis tiksub südames.
Vene keelest tõlkinud autor,
tõlked toimetanud Ilona Martson