Artickles in English

TOIMETAJA VEERG

NÄHTAVAD LINNAD – NÄHTAMATUD LINNAD
Udo Kultermann

LINN KUI KODU
Angela Nkya

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MINU WEB
Tarvo Hanno Varres

ROKKMUUSIKA BUDAPESTIST
Karli Luik

AMSTERDAM ON LINN
Eve Arpo

ISTANBULI KASSID
Karin Laansoo

HÄMARIK

EESTI KUI SUUR-TALLINN
Toivo Tammik

INIMKIHT_TAIPEI
Marco Casagrande

MINU VIDEOTEEK
Liina Siib

EPIFANIO SOOVITAB

PERM. KUS KOHT SEE SIIS ON? MIS KOHT SEE SIIS ON?
Kaarel Mikkin

MINU BIBLIOTEEK
Leena Torim

ÕNNELIK HOMMIK
Vilen Künnapu

VILEN KÜNNAPU LÜHIINTERVJUU LUULETAJA ANDRUS ELBINGUGA

STSEENID PAIDEST
Eve Apro

MEESKOND

NÄHTAVAD LINNAD – NÄHTAMATUD LINNAD

Katse keskenduda linnade tähendusele, olgu tegu kas kujutletud või päris linnaga, ületab juba niigi keerulise lähenemise, mis linnauuringutes praeguseks on välja kujunenud. Isegi nii suured linnaajaloolased nagu Pierre Lavedan ja Lewis Mumford ei lähe linna sisu üle arutamisel kaugemale selle algelisest ja paratamatust materiaalsest vormist ja funktsioonist. Nad viitavad sisule kui millelegi ebamõistuspärasele ja väheolulisele, austades niinimetatud statistilisi “fakte”. Viimastel aastatel on Jacques Ellul ja James Dougherty avastanud uusi väärtuslikke vaatepunkte, lähtudes pühakirja uuenduslikust lugemisest, mis samaaegselt laiendab ja piirab uuringute vaatlusulatust. Ei ole kahtlust, et tähenduse puudumine linnaplaneerimises on üldtuntav.

Linnadel kui inimkultuuri ajaloolistel dokumentidel on täita ka muid ülesandeid utilitaarsete kõrval, nad on midagi enamat kui plaanide ja ehitiste vormi valatud ühiselu. Sarnaselt maali, luuletuse või sümfooniaga on linna füüsilisel kehal vaimne tähendus, mis ulatub väljapoole mõõdetavat, seletatavat ning õigustatavat. Tähendust omav mõte avaldub füüsilises olemasolus; see on – Heideggeri sõnu kasutades – tõe teostumine teoses.*

Seega ei saa linnade materiaalsust nende tähendusest lahutada. Tõde on vastupidine: üks väljendub teise kaudu. Kui muuta linnauuring üheks või teiseks nimetatuist, saab see viia vaid ebatäpsete või valede tulemusteni. Teaduslik ikonoloogia, mis arhitektuuri puhul juba loodud, vajab hädasti loomist ka urbanismi jaoks. Linnavormi pinnapealne uurimine ei ole piisav. Uurida tuleb ka, kuidas neid vorme erinevatel aegadel mõisteti. Et mõista linna keerukust, ei saa füüsilist reaalsust lahutada vaimsest tähendusest. Nagu kõikide kunstivormide puhul, on siingi mõlemad lahutamatud. Nagu Goethe seda ainulaadselt väljendas: “Sisemine on välimine ja välimine on sisemine.”** Sümboolne kujutamine on linnade puhul eluliselt tähtis nii väljamõtlemise, loomise, arendamise kui mõistmise puhul, kuna linnad on säärased kunstiteosed, millega inimene on kõige rohkem seotud. Ta elab nendes, ta annab neile vormi mitte ainult üksikisikuna, vaid ka ühiskonnaliikmena. Linnad on seega kunstivormid, mis kõige intensiivsemalt inimeste igapäevaelu vormivad.

Udo Kultermann Udo Kultermann on arhitektuuri emeriitprofessor Washingtoni Ülikoolis St Louisis, Missouris. Ta on avaldanud 35 raamatut arhitektuurist ja kunstist, muuhulgas “Architecture of the 20th Century”, “Contemporary Architecture in the Arab States – Renaissance of a Region”, “New Directions in African Architecture”, “Architecture and Revolution. The Visions of Boullée and Ledoux”, “The New Sculpture”, “The New Painting” ja “Art and Life – The Function of Intermedia”. Ta elab praegu New York City’s.

* Martin Heidegger: „Die Kunste im Technichen Zeitalter”; ed. by the Bavarian Academy of Fine Arts, Munich 1956.

** “Natur hat weder Kern noch Schale.” Quoted after: John Dewey: „The Essential Writings”, ed. by David Sidorsky, New York 1977, p. 279 – 280. See also: U. Kultermann: „Kleine Geschichte der Kunsttheorie,” Darmstadt 1987, p. 273-274.